Pärast koosolekut proovisin päälinnas aega parajaks teha ja läksin Virusse ilma rahata ostlema. Läksin Zarasse, vaatasin kolme kleiti ja tundsin, et vist kohe kukun sinna kokku. Ostsin siis natuke süüa kaasa ja tudisesin rongi ja istusin seal tund aega! No see seisis jaamas lahtiste ustega siis, kui kohale jõudsin, ja sel hetkel oli väljumiseni täpselt tund. Installeerisin siis kaasaostetud söögi (kanakoivad ja keedumuna mõistagi, nagu teavad need, kellel on elus olnud au sõita Narva või suisa suurde naaberriiki siirduva rongiga), peabvalutabletid ja nohutilgad ja toibusin natuke aega. Vahpeal varastasin kõrvalseisvast elektrirongist internette. Ma pole never sedasi rongis hänginud! Olin umbes pool tundi pealegi ainus inimene terves vagunis. Väga huvitav.
Armsas linnas Tapal selgus, et kallis abikaasa on mu unustanud. Ta pidi mulle vastu tulema, aga esimest korda meie tutvuse jooksul õnnestus meil oma nädalaplaan sünkroniseerida ja täpselt ühel päeval haigeks jääda. Mina nuuskasin ja aevastasin, tema lõdises ja saatis toidu välja sealt, kust see sisse oli läinud. Ühesõnaga: kui ta oleks pidanud mulle Tapale vastu tulema, magas ta kodus õndsat gripitee-und. Nii saingi sõita bussiga ja seda paduka käes pool tundi oodata.
Hommikul tööle minnes öeldi raadiost, et Michael Jackson on ära surnd. Ma ei uskunud, sest uudised olid keset saadet, mida teevad Genka ja osa Winny Puhhist. Arvasin, et mingi nali. Aga hoopis tõsilugu. Noh eks neid inimesi on ennegi surnud, aga see tundus kuidagi täiesti uskumatu. Ma pole ta mussi küll kunagi kuulanud, aga eks kahju oli ikka inimesest. Veider päev oli see eilane!
Õhtal aga külastas meid taas ehitusmees. Varsti on juba nagu peretuttav kohe! Seekord oli tal kaks last ka kaasas, ja lapsed on tal nummid. Tütart ma olin juba näinud, eile oli poeg ka. Ei olnud mingid häbelikud ahjutagused, natuke aega seisid kavalate nägudega toas ja siis läksid õue tagaajamist mängima. Lapsed on ikka räiged nummarid. Kindlasti see on selline taktika. Mõõdab kaugelt, kas inimesed võiksid olla lapsesõbralikud. Kui jah, siis rabab nad kaasa, et igasuguste jamade puhul need lapsesõbralikud kliendid mõtleksid: kuidas me ütleme talle midagi halvasti, tal on ju lapsed! Ja minusugune lambapea muidugi täpselt nii mõtlekski.
Ja üleeile juhtus veel selline asi, et meile tuli pesumasin. Teine selle maja ajaloo jooksul ja esimene pärast vana head Rigat, mis pani kõrvad pea alla siis, kui ma veel ise olin sellises eas, et sobis ilma veidrate pilkudeta ümber maja tagaajamist mängida. Pesumasinaga on meil praegu natuke distsipliiniprobleeme, sest ta tahab 20 minutit enne pesuprogrammi lõppu hakata kusagile ära jalutama, aga me loodame praegu, et see on paikasättimise küsimus ja muudkui katsetame uute masinatäitega. Viimasega paistab, et õnnestus see tasakaal saavutada.
Pesumasinaost on muidugi väga jõhker ettevõtmine praegu, sest absoluutselt iga müügimees vaatab sind poes kurbade silmadega. Üks osutus koguni agressiivseks. Väga pealetükkiva lähenemise valis ja see sundis mind juba selg ees jupphaaval ukse poole nihkuma. Hakkas Whirlpooli pähe määrima ja minu piiksatuste peale, et mulle tegelikult lahenduste poolest meeldivad Samsung ja LG, naeris võika häälega. LG kohta küll ei öelnud midagi, aga Samsungi kohta kriiskas: te küsige meilt siit tehnikutelt, KUI palju nad on pidanud Samsungeid parandama! Nii me sis panimegi masinale hääled sisse ja tõime endale Euronicsist LG. See on siuke virma, millesse ma olen väga kiindunud miskipärast. Meil oli LG tolmuimeja (selle asemele küll ostsime uue, lemmikloomaomanikule mõeldu, sest normaalperele mõeldud LG ei tulnud karvamassiga toime), on LG telekas, Tartus LG pesumasin ja siin LG pesumasin. Eks see kiindumus on muidugi täiesti põhjendamatu, agal mulle see lihtsalt meeldib.
Lõpuks üks nimesoovitus sellele perele, kes veel ei saand teada, kas tuleb poiss või tüdruk: Lonni. Mulle meenus, et sellise nimega INIMENE on päriselt olemas. Mitte Konna-Lonni või mitte koer nimega Lonni. Ei. INIMENE!
Armsas linnas Tapal selgus, et kallis abikaasa on mu unustanud. Ta pidi mulle vastu tulema, aga esimest korda meie tutvuse jooksul õnnestus meil oma nädalaplaan sünkroniseerida ja täpselt ühel päeval haigeks jääda. Mina nuuskasin ja aevastasin, tema lõdises ja saatis toidu välja sealt, kust see sisse oli läinud. Ühesõnaga: kui ta oleks pidanud mulle Tapale vastu tulema, magas ta kodus õndsat gripitee-und. Nii saingi sõita bussiga ja seda paduka käes pool tundi oodata.
Hommikul tööle minnes öeldi raadiost, et Michael Jackson on ära surnd. Ma ei uskunud, sest uudised olid keset saadet, mida teevad Genka ja osa Winny Puhhist. Arvasin, et mingi nali. Aga hoopis tõsilugu. Noh eks neid inimesi on ennegi surnud, aga see tundus kuidagi täiesti uskumatu. Ma pole ta mussi küll kunagi kuulanud, aga eks kahju oli ikka inimesest. Veider päev oli see eilane!
Õhtal aga külastas meid taas ehitusmees. Varsti on juba nagu peretuttav kohe! Seekord oli tal kaks last ka kaasas, ja lapsed on tal nummid. Tütart ma olin juba näinud, eile oli poeg ka. Ei olnud mingid häbelikud ahjutagused, natuke aega seisid kavalate nägudega toas ja siis läksid õue tagaajamist mängima. Lapsed on ikka räiged nummarid. Kindlasti see on selline taktika. Mõõdab kaugelt, kas inimesed võiksid olla lapsesõbralikud. Kui jah, siis rabab nad kaasa, et igasuguste jamade puhul need lapsesõbralikud kliendid mõtleksid: kuidas me ütleme talle midagi halvasti, tal on ju lapsed! Ja minusugune lambapea muidugi täpselt nii mõtlekski. Ja üleeile juhtus veel selline asi, et meile tuli pesumasin. Teine selle maja ajaloo jooksul ja esimene pärast vana head Rigat, mis pani kõrvad pea alla siis, kui ma veel ise olin sellises eas, et sobis ilma veidrate pilkudeta ümber maja tagaajamist mängida. Pesumasinaga on meil praegu natuke distsipliiniprobleeme, sest ta tahab 20 minutit enne pesuprogrammi lõppu hakata kusagile ära jalutama, aga me loodame praegu, et see on paikasättimise küsimus ja muudkui katsetame uute masinatäitega. Viimasega paistab, et õnnestus see tasakaal saavutada.
Pesumasinaost on muidugi väga jõhker ettevõtmine praegu, sest absoluutselt iga müügimees vaatab sind poes kurbade silmadega. Üks osutus koguni agressiivseks. Väga pealetükkiva lähenemise valis ja see sundis mind juba selg ees jupphaaval ukse poole nihkuma. Hakkas Whirlpooli pähe määrima ja minu piiksatuste peale, et mulle tegelikult lahenduste poolest meeldivad Samsung ja LG, naeris võika häälega. LG kohta küll ei öelnud midagi, aga Samsungi kohta kriiskas: te küsige meilt siit tehnikutelt, KUI palju nad on pidanud Samsungeid parandama! Nii me sis panimegi masinale hääled sisse ja tõime endale Euronicsist LG. See on siuke virma, millesse ma olen väga kiindunud miskipärast. Meil oli LG tolmuimeja (selle asemele küll ostsime uue, lemmikloomaomanikule mõeldu, sest normaalperele mõeldud LG ei tulnud karvamassiga toime), on LG telekas, Tartus LG pesumasin ja siin LG pesumasin. Eks see kiindumus on muidugi täiesti põhjendamatu, agal mulle see lihtsalt meeldib.
Lõpuks üks nimesoovitus sellele perele, kes veel ei saand teada, kas tuleb poiss või tüdruk: Lonni. Mulle meenus, et sellise nimega INIMENE on päriselt olemas. Mitte Konna-Lonni või mitte koer nimega Lonni. Ei. INIMENE!
3 seletaja(t):
mu vanama sõbrants oli Lonni. Juuksed oli tal helesinised, hambad puhtast kullast ja ta rabas alati kõiki meesinimesi tantsima. teda kardeti nagu tuld. ta oli väga metsik ka 90-aastaselt.
See, keda ma tean, on üsna noor. Mitte väga viisakas inime. Rokib ka täiega :D
jacksonist on jah kahju. mul oli tast kahju ka siis, kui ta elus oli. 15-aastaselt olin ma temasse hirmus armunud ja arvasin, et kui ma temaga kohtuks siis suudaksin ta ära päästa ja normaalseks muuta. pärast seda pole mul enam ühegi mehe suhtes selliseid illusioone olnud...
Postitage kommentaar