Tali

Akna taga sajab laia lund. Otse mingi okaspuulise peale (kuusk ei ole ja nulg ka mitte... vist). Jõulud! Ma veel natuke aega hoian end tagasi ja siis vist küll panen kas või kööki jõuluehted välja. Virisegu siis need, kelle meelest on liiga vara. Minu meelest pole mingit reeglit, millal jõulutunne peale võib tulla ja millal ma oma kodu kaunistada võin. Vakkjuu!

Pealegi pean ma töö pärast nagunii juba täiesti jõululainel olema. Täna hakkan näiteks kingipakke meisterdama.
A see lumi on nii ilus! Aeglaselt sajab, tihedalt, suurte helvestega.

Pidime täna ujuma minema, aga peremees otsustas hommikul rämedas nohus olla. Seagripp. Röhitses ka vahepeal, nii et tõenäoliselt ongi. Ma avastasin, et meil on siin vist terve väike spordiparadiis. Ujula ja jõusaal igal juhul on. Mulle sobiks hästi, kui ujulas toimuks näiteks vesiaeroobika tunnid. Ma olen ilgelt ammu tahtnud minna sellisesse trenni, aga Tartus ma ei leidnud sobivat kohta, kus käia. Aura mulle lihtsalt ei meeldi ja kõik muud kohad olid väga kaugel. Ma tahaks väga kaalust alla võtta, selleks oleks trenni vaja ja omapäi ma alustada ei suuda. Noh et teeks kodus midagi. Ma teeks, kui mul oleks crosstrainer. See on täielik trenažööriunelm mul. Praegu mul on mingi mõttetu käkk, millega ma ühel õhtul sõtkusin 10 000 sammu ja oleks mul hommikul kusagilt kas või mõni lihas natukenegi valutanud. Mitte midagi! Nii et ma ei usu selle efektiivsusesse.
Pealegi ma ei oska trenni teha üksinda. OK, selle oma stepperiga teen jalgadele ja peffile. Aga käed? Mul on 1 hantel ja see on väga kerge. Muud ma kätele teha ei oska. Niisama üksinda kodus võimlemine mulle ei istu. Tunne pole õige. Peaks vist hularõnga ostma.
Eile lugesin, kuidas õigesti toituda. Söö nii palju valku, nii palju süsivesikuid, nii palju rasvasid päevas. Aga KUIDAS ma tean, kus toidus midagi kui palju on, sellest ma aru ei saanud. Tänksalot! Vaatasin siis mingeid näidismenüüsid, mis mingid toiduliidud ja plapla on koostanud. Nädalamenüü oli tasakaalustatud toitumisest. Vaatasin, et selle järgi ma toitungi tasakaalustatult. Ma söön ühe nädala jooksul kardulast, riisi, makarone, liha, kala, manustan tera- ja puuvilju ja nii edasi. Portsjonid tundusid ka enam-vähem sobivat. Aga ma ikkagi ei usu, et ma söön nii nagu peab. KUIGI! Tuleb tunnistada, ma olen märkamatult üle saanud vajadusest iga päev 1 king size Tupla süüa. Vahepeal oli see juba probleemiks kujunemas. Aga ma ei suuda NEVER loobuda koores suplevatest pastaroogadest. Ei iial! See on maailma parim argipäevane õhtusöök. Eriti ilma lihata. Eile näiteks tomati ja päikesekuivatatud tomati ja küüslauguga. Aah! Imeline! Tomatitega on ka muidugi omaette probleem. Tundub imelik neid poest osta, kui peaaegu pool aastat võis käia kasvuhoonest toomas. Ja maitseerinevus on tohutu. Poola tomatid on kõvad ja mõrumaitselised. Oma kasvuhoone tomatid olid pehmed, mahlased ja tomati maitsega.

Küsisin oma mööblitegijalt hinnapakkumise vannitoakapile. Nüüd rifreshin iga sekundi järel meilboksi, et kas ta on juba vastanud. Üldse ei tahaks palju maksta selle eest ju.

Pildil ma kujutasin seda, mida ma aknast näen. See must soolikas on antennijuhe v vadever hvakk. Varsti meil pole seda enam vaja, siis võin ilma juhtmeta pildi ka teha.

Päris inimesed

Nii. Ma nägin terve öö unes Taavi Eelmaad ja meil oli suur armastus! Mu sõbranje oli kunagi Eelmaa-poissi väga kiindunud, et nii ilus mees ja mina mõtlesin, et no kuidas kuradi moodi. Pole ilus! Üldse pole minu maitse! Ja siis too, va salakaval, pressib ennast unenäkku ja on seal romantiline ja armas ja hommikul ärkan üles ja mõtlen, et hissand, nüüd on pekkis, mul on kahe mehega korraga suur armastus! A siis ma lugesin kiirelt netist läbi mõned intervjuud temaga ja kujundasin pealiskaudselt sedasi temast mingi arvamuse ja sain õnneks otsustada, et huuh, siuke mees mulle ei meeldiks. Mai oska teda otse hukka mõista millegi pärast ja ei arvagi, et oleks vaja, aga ei tekkinud õnneks mingit huvi ka tema vastu nende intervjuude põhjal. Saan rahulikult truu kodukana edasi olla.

Nädalavahetusel oli tore. Jack Sparrowi stiilis vurrudega abikaasa väsis väga kiirelt ja pärastpoole pidin tal silma peal hoidma, et ta ikka jala jala ette paneks kõndides ja ümber ei kukuks. Veel eile hommikul oli ta pikalt väga väsinud, nii et koju pääsesime alles õhtul. Aga imisi on alati tore näha ja juttu ajada ja bändid olid ka okeid.

Võeh, rets uni on. Abikaasa pildistab mingit virmat Talinas fotograafiga ja pole kedagi, kes viiks mind poodi! Hädaorg! Eile tuli ärevus peale ja istusin üleval kella kolmeni. Miks ärevus oli, seda mai tea. Vahepeal mõtlesin, kuidas saada remondiraha (ma ikka veel arvan, et ma mõtlen selle välja), aga siis see mõte kadus juba ära, ärevus mitte. Ja nüüd on ärevuse asemel suur uni! Aga noh, unenäos käis mul vilgas elu, nii et mõni ime ka siis.

Auhinnaks reis salatisse

Ma olin sunnitud alla andma. Täna, kui taevast sajab midagi jäälaadset, pidin tunnistama, et enam mai saa kodus paljajalu käia. Saan, aga kui hommikul on kurk valus ja päeva jooksul kõrvad mitu korda lukku lähevad, siis tekib veits kahtlus, et äkki sellest ei piisa, et ma kodust väljas olen viisakalt ja soojalt riides. Et äkki peaks kodus ka vaatama, et ära ei külmeta end. Jah, pappseinad me magamistoas ei pea väga palju sooja.

Mõtlesin, et sel aastal ma vist ei peagi sünnipäeva. See oleks päris esimene kord. Aga samas ma olen varem ka päris sageli nii mõelnud ja siis ikkagi otsustanud pidada. Tore on imistele süüa teha ja kutsuda külla.

Kassid istuvad juba paar tundi kahe toa vahel ukseavas ja vaatavad 1 punkti. Vahel käivad teises toas käpaga kapi alla peksmas ja siis tulevad istuvad ukseavasse tagasi. Seal, kus nad vahivad, ei ole MITTE MIDAGI. Ühest foorumist lugesin, et kui imisel kassid nii vaatavad, siis ta on veendunud, et neil on vaimud. Mai ole. See võib-olla siis on putuka vaim, sest nad vaatavad 1 konkreetset imepisikest kohta ikka. Putukavaimu mai karda ka.
Kui Tartus elasime, siis meil oli seal omatehtud riiul, mille üks laud ajas natuke vaiku välja. Siis Johanna käis seal püherdamas ja kurrumas, kus vaik välja tuli. Näe, tõmbab end pilve, otsustasime. Kas nad otsivad nüüd äkki uut vaigukohta? Siin pole puitmööblit, eks neil võib raske küll olla.
Seal Kristjan Jõekalda saates tuleb seekord see minu foobia. Ma ootan seda saadet kohe uviga, teisi osi pole vaadanud. Aga seekord ma vaatan. Sest seal reklaamis räägitakse nagu minust. "Kelly ja Jenny kardavad meeletult pimedust - neid piinab ahluofoobia. Nad väldivad hiliseid jalutuskäike ja koduseid toiminguid ega julge üksinda ka oma kodus rahulikult uinuda. Ja nad kardavad, et nende hirm võib kanduda edasi ka nende lastele," räägitakse seal saate tutvustuses. Seda viimast mai karda tegelt, noh pole veel vaja diilida selliste asjadega, aga muidu kõik nii on. Ja ma sain teada oma foobia nime ka! Minu foobia erineb selle poolest, et ma kardan uinuda ka siis, kui me oleme kahekesi. Kui kõrvaltoas keegi on, siis ei karda. Aga kahekesi tundub siin kriipi. Ma olen kindel, et see muutub siis, kui ülemine korrus on ka elatav. Siis on mul nagu terve maja üle kontroll, praegu see seal on ju nagu mingi äralõigatud maailm. Kus ma tean, mis üleloomulikud jõud seal tegutsevad.
Aga näide minu hirmu mõistlikkusest on muidugi see, et näiteks eila oli vaja käia surnuaial ja seal mai karda. Kell hakkas seitse saama ja siin surnuaias pole mingit valgustust ka. Pime oli, väga pime. Ja tuul puhus kõvasti ja mai kart küll mitte midagi. Kukkuda vb kartsin, sest tee läheb seal mäest alla ja mai näind hästi. Aga muidu polnd mingit hirmu. See pole ju mõistlik, kui inime surnuaias ei karda, aga oma kodus küll.

Proovin praegu koostada nädala toidukava. Noh, et mis sa sööd nädala jooksul. Ei, mai kavatse hakata sööma salatilehte ja õuna, et mul oleks seda vaja. Ma arvan, et nii saab raha kokku hoida ja ma proovin seda. Võib-olla ma nädala oma ei viitsi, aga ma proovin esialgu siis näiteks kolme pääva kaupa. Aga see on keeruline, sest mul on kõht präägu täis ja mai tea üldse, mis ma süüa tahan. Võib-olla ma teen homme seda kava. Või pühpäeval. Siis on nagu esmaspäävaks olemas.

Täna oli 2 imisel tähtis päev. Lahutasid 22 aastat pärast lahkukolimist oma abielu! Ma soovitasin küll järele mõelda ja süüvida oma tunnetesse, et äkki annab veel midagi siiski päästa, aga ei. Otsus oli kindel. Nii et mis seal ikka: õnnitleme!

Meie lähme nüüd oma uuele voodile järele. Panen teile nummi pildi siia. Vaadake ikka hoolikalt, sest see on VÄGA nummi! Järgmiseks näitan siis voodit ka. Pühapä ilmselt. Laupäeval ma lähen pealinna lakkuma.

Edit: Täitsa kannis. See voodi on VÄGA suur! Väga-väga-väga suur! Ja alguses me mõtsime veel 20 cm laiema võtta.

Kass

http://kuvaton.com/kuvei/cat_kill_you.jpg

National Christmas Tree Association

Eile otsisin pool päeva netist kokku infot töö jaoks. Kirjutasin märksõnadega notepadi üles kõik ja see oli mul kogu aeg arvsis allservas lahti. Õhtul tahtis kallis abikaasa olla kasulik ja puhastas mu arvutit liigsest kolast, mille käigus tuli teha arvsile umbes sada restarti. Ja kahe lolli pea tulemusena kadus enamik mu päevatööst. Minul pole harjumust notepadi faile salvestada enne, kui ma arvuti kinni panen, sest noh ei ole kunagi olnud seda kibedat kogemust, et arvuti kokku jookseks vms ja kõik kaoks. Ta jälle arvas, et see oli mingi tema loodud fail ja vajutas mu oma silma all "no", kui arvs küsis, kas ta tahab seda dokumenti seivida. Nüüd teen ma kõike otsast peale, mis eila tegin. Jee!

Minu meelest jõulud tulevad haruldaselt aeglaselt sel aastal. Milles probleem, mai taipa. Meil on nüüd isegi köök sellist värvi, et vabalt saab dekoreerida stiilselt jõuludeks. Punast on nagunii sees palju.
Kuusega ainult ei tea, kus ta panna. Toas. Me viisime kõik mittevajaliku kola sinna tuppa, kus kuusk muidu käis istumas. Nüüd talle pole kohta enam eriti. Äkki ei peagi kuuske tooma? Meil köögi akna taga on üks, ta nimi on Kultuurkuusk ja ta on sirge nagu tikk. Väga kõrge on ta ka. Ehtida saaks ainult alumisi oksi ja need on ka peaaegu üle pea juba. Kui ainult alumised oksad on ehitud, siis see pole väga khuul.

Homme ma pean minema arstile. Ma olen oodanud seda arstiaega kolm kuud ja olen proovinud mitte mõelda selle peale, sest nad ei pruugi seal anda väga ilusaid uudiseid mulle edasi. Aga kui visiidini on jäänd ainult 1 närune pääv, siis on juba väga raske mitte mõelda. Jees-jees, jänes olen ma.

Esimest korda ma tunnen ka sel aastal, et jõulud võiks olla vähe teisiti. Et oleks siuke põhjus, mis paneb imisi perre suuremat autot muretsema. Jah, kaks koera võiks olla! Hihiii.

Jimmy!

Kes siin käib teinekord lugemas, see teab, et ma tihti ei postita videosid ja ammugi laulusõnu. Aga seekord ma ei suuda lihtsalt kiusatusele vastu panna, sest kui juba on tehtud nii taevalik lugu, oleks patt seda mitte levitada. Anbiliivibl, kuidas siuke asi tehti valmis. Ja täitsa tõsiselt vist veel on mõeldudki, pole naljalugu. Kui see kogemata hakkab mängima peas, siis tekib peaaegu tunne, et terve päev on pekki läinud. Siiani on mul õnnestunud see siiski kiiresti vaikima sundida. Ja ei, see ei kummita mul selleks, et ma salaja kodus sipleks Terminaatori-helides. Ei. Raadio2 on miskipärast otsustanud, et seda lugu võiks ilgelt palju mängida ja just R2 me kuulame, kui sõidame autoga 1 kohast teise. Ma vidjot ei saa panna, sest Youtube puhkab praegu, a ma hiljem proovin ikka selle ka lisada.

Terminaator - "Ballaad Jimmyst"

Elas kord üks poiss kes juba lapsest peale teadis ,
et just tema elus suurelt läbi lööb .
Isa unelaule laulis , ema teki peale seadis
suudlustega soovis veel head ööd .
Hommikul kui ärkas üles , ütles vanematele
te peate sellega nüüd harjuma
tänasest võib terve maailm mind vaid Jimmyks kutsuda !
Jajajajajaa
Vaid Jimmyks kutsuda .
Siis kui Jimmy kooli läks siis pahandused algasid
ta kakles kõigi spordipoistega .
Peldikus kui suitsetas ,
siis seinalegi joonistas ta ringi ja selle sisse A
Kui teised õhtul kogunesid palliplatsile ,
siis Jimmy irvitas vaid shalalalalaa
ja ütles kuradile käigu kõik,sest elu mõte on anarhia !
Jaa – jaa – jaa !
Alla ei anna ma , kõik teed on mul valla , shalalalalaaa
Alla ei anna ma , kõik teed on mul valla
Jimmy parim sõber tollel ajal olin mina
ja me hakkasime bändi tegema
teraviljakombinaadist sponsorkorras trummid saime
tundus asi hakkab liikuma
kui teised läksid discole siis meie segast panime shalalalalalalalalalaaa
nii sündis rockibänd mis pidi vallutama terve maailma jajajaaaaa
vallutama terve maailma
Kui lõppes keska , bassimees läks ülikooli edasi ja trummmar armus ära vist
ja tundus Jimmyle , et asja ei saa minustki , sest ma ei olnud hingelt anarhist
kui teiste elu rööbastesse kolksatas siis Jimmy ainult irvitas shalalalalalaa
ja ihuüksi purjus peaga jäi prooviruumi rokkima
Jaa – jaa – jaa !
Alla ei anna ma , kõik teed on mul valla , shalalalaa
Jimmy ainus sõber tollel ajal olin mina ja me hakkasime bändi tegema
nii sündis rockibänd mis oleks pidand vallutama maailma . . .

Muffin

Kui muffineid teete, siis ei tasu usaldada neid retseptis antud tainakoguseid. No kui oled spetskokk, siis jah tead, et näe sellisest kogusest jahust tuleb kindlasti rohkem kui 12 muffinit, mis mu muffinivormi ära mahub. Aga kui pole, siis on sul pärast pool kaussi tainast, mida sa blogimise kõrvale lusikaga sööd. Ja ega sel ka tegelt väga viga pole.
Sidrunimuffinid kohe varsti valmivad. Ja siis teen lõhemuffineid. Magusad tuleb ikka enne teha, just selleks, et saaks tainast süüa. Muidu pole üldsegi mõtet küpsetada, kui osa tainast toorelt söömiseks ei lähe. Jah, kui ma toorest munast lõpuks salmonelloosi kätte saan, küll ma siis lõpetan selle tainasöömise.

Me kassid on tundmatuseni muutunud. Seebikatest ma töö kõrvale kuulen seda lauset: sa pole enam endine, oled niivõrd muutunud! Nii ütlen ka oma kassidele. Nad ründavad koera SELJA TAGANT! Käppadega hüppavad assi kinni ja sahisevad. Ja kui sa proovid neid nuhelda selle eest, noh ma teen kassidega samamoodi nagu koeraga õpetati, et turjast kinni, keerad kassi kummuli ja pia vastu maad, siis ta HAMMUSTAB! Mul on sõrm präägu plaasterdatud, sest ta sealt sõrmelülist pures, kus see nahk nagu kortsuline on. See on väga liikuv koht ja ilge pein oli, kui plaastrit polnd peal. Mõtlesin, et äkki kassid on akna kaudu saand marutaudi. Korraks tekkis irm isegi, et noh purevad ju meidki. Aga siis meenus, et hahaa, mind võivad kõik marutaudis loomad pureda veel kaks ja pool aastat umbes. Sain ju neid süste mõlemasse kätte ohtralt möödund kevadel.
Aga mis kassidel mureks on, seda mai teagi. Pole asi selles, et koer neid kiusaks. Koer kõnnib kassidest mööda ja kassid jooksevad talle järele nagu mingi rünnakrühm ja ründavad ja purevad. Ja sahisevad. Maaelu võib-olla muudab nad metsikuks? Või on nad kadedad, kui aknast näävad, kuidas koer on me kolmanda, õues resideeruva kassiga suur sõber? Nad koos mängivad ja ajavad teineteist taga ja nühivad päid kokku ja on best friends. Kass vahepeal läheb peitu põõsasse või puu otsa ja siis ootab, kui koer pikutab murule maha. Ja kui koer on pikutanud, siis kass jookseb koera juurde ja teeb võitluspoosi. Tagumiste käppade peale tõuseb ja esimesed sirutab välja. Aga tai löö never koera käpaga, niisama möllavad sedasi. Koer vahel lakub kassi piad ja liputab talle saba. Ja kass teeb kurr ja nühib ennast vastu koera käppa. Siuke asi võib ajada närvi vist küll, kui ise oled ka kass, aga koeraga nii lähedasi suhteid pelgad ja siis näed, kuidas teisele pole see mingi probleem?

Mul on varsti sünnipääv. Ma tahan ainult 1 asja selleks puhuks. Bensiinimootoriga muruniidukit. Ma tahaks ju muru niita kevadel mugavalt, mitte mingi juhtmega niksida ja kogu aeg karta, et surmav elektrilöök mind tabab kohe. Ja november on VÄGA okei aeg muruniiduki kinkimiseks. Siis nad on odavad ja on topelt põhjust imisel kevadet oodata. Siis ma hakkan ka niitma sedasi nagu naabrimees. Kas või pimedas, panen postroki nokamütsi ka pähe nagu tal on, ja raisk niidan! Öösel veel põristan teiste akende all. Sest ma võin ja mai pea kartma, et ma niidan juhtmest üle ja saan 220 volti otse kerre. Või noh umbes midagi nii palju, mina ei tea, palju seal elektriniidukis tegelt on. Füüsikatunnis mul oli tihtipeale hangover hoopis.

Aga nüüd ma pean muffineid edasi tegema. Esimesed kasvatasid ahjus ilusad mütsid pähe ja soovivad nüüd väljuda sealt kuumast.

Edit: meenus, et sain Keenia-Triinu käest võtta, et ma blogis kogu aeg toidust kirjutan. Ta seal põhiliselt riisi ja ubade peal. Sorri Triinu! Need muffinid on ikka hullult head!

Niiskus teie kodus

Sügis on käes ja tuleb jälle musklit kasvatada. Koeraga pikemate retkede tegemine tähendab, et pärastpoole tuleb teha väike kümblus ja praegu on meil ainult vann. Nii ma siis teda sinna tõstangi, välja hüppab ise, sest pääsemisrõõm on ju tohutu. Ta laseb ennast pesta ilusti, aga ega ta väga suur vannitoafänn ei ole ja ise sinna ruumi ära ei eksi. Kunagi, kui esikus remont tehtud saab, peaks välisukse juurde tulema väike plaaditud kuut, kus saab koera puhtaks pesta ja poriseid kummikuid loputada. Aga sinna on veel mõnevõrra aega, nii kaua käelihas muudkui kasvab.

Korjasin täna lõpuks suvelillede kastid ka köögiakna alt ära. Tunnistan lõpuks, et need tõesti ei õitse enam, kuigi ÜKS lilla õis terve kasti peale siiski oli. Ja ma pole endiselt suutnud otsustada, kuhu ma tulbisibulad maha panen. Ühed on täpselt nagu mu pruudikimbu lilled ja neid ei saa ju lihtsalt kusagile panna. Tuleb ikka läbi mõelda ja aega veel on. Üks aianduspoe müüja ütles, et tulbisibulaid võib maha panna kuni maa veel kaevata kannatab ja praegu kannatab veel väga hästi.
Draakonipuule see-eest meisterdasin uue kodu mulla ja lillepoti abil. Praegu ta kohaneb sellega ja ma väga loodan, et harjub ära. Ma olen ühe korra lilli ümber istutanud ja siis nägi see välja nii, et võtsin lille vanast potist mullapalliga ja tõstsin uude potti ümber. Pärast selgus, et oleksin pidanud vana mulla juurte ümbert ära võtma ja alles siis uude potti panema. Noh nüüd siis proovisin nii. Draakonil igal juhul peale juurte ja pealmise mullakihi midagi polnudki. Järgmisel nädalal saavad ülejäänud lilled ka uued kodud. Mul neid palju pole, peale draakonipuu veel kolm+üks, mis Triinu emalt sain ja mis veel ei vaja uut elupaika.

Eile saime kätte oma madratsi ja novembri esimesel nädalal saame voodi. Me´i ostnudki raudvoodit nagu ma alati tahtnud olen, aga selle võib ju kunagi Saaremaale osta. Sinna võib-olla sobib paremini ka. Nüüd tuleb hoopis suur, tugev puidust valge voodi. Oi ma ootan seda, sest vedru ribikondis ei ole väga meeldiv magada. Ja meetrisel kušetil on napilt ruumi ka kahele.

Lõpetuseks soovitan teile 1 magustoit.
Lase potis keema 4 dl vahukoort ja 2 dl piima. Lisa suhkur, seda pane maitse järgi. Lõpuks lisa vähemalt 2 tl vanillisuhkrut ja tõsta pott tulelt. Sulata kausis 3 želatiinilehte või 3 tl želatiini ja sega see piima-vahukoore segusse. Tõsta see löga magustoidukaussidesse, lase jahtuda ja pane külmkappi. Valmib selline pudingulaadne roog, mis peaks külmas seisma vähemalt paar tundi.
Kui puding on tardunud, tõsta kausid toatemperatuurile. Sulata potis tahvel šokolaadi, lisa sinna natuke piima ja võid, et kaste saaks vedel ja tõsta see siis magustoidule peale. Kõige otsa topi mingeid marju, mis sul sügavkülmas leidub või poes müüakse ja söö see kõik sisse. Ja pärast söö peale allesjäänud šokolaadikaste ja ägise ülejäänud õhtu telksi ees. Me eile nii tegime ja tundus kaunis kena laupääv ausalt öeldes.
Sellest kogusest peaks retsepti järgi jätkuma neljale. Noh, kui teil on VÄGA pisikesed magustoidukausid, siis ilmselt jätkub. Mina sain kaks täis kaussi ja kaks poolikut. Noh kolm siis pmst.
Magustoidukausid peaksid enne šokolaadikastet toatemperatuuril seisma siis, kui kausid on klaasist. Külmkapist tulnud klaas ja potist tulnud kuum šokolaad võivad käituda ettearvamatul moel, kui nad kohtuvad!

Panen teile siia paar sügispilti ka.