Puhkepaus

1päev oli meil tuba väga karvaseks muutunud peaaegu üleöö. Ja koera külgedelt eraldusid silmnähtavalt karvatuustid. Kõndis ja karv kukkus maha. Võtsin väriseva käega telefoni ja elistasin kasvatajale, sest noh koer on karva vahetanud ju varem ka, aga selliste tuustidena ei iial. Katk, mõtlesin. Koeraseagripp. Kassihaigus. Aga hoopis tavaline sügis-talvine karvavahetus, ütles kasvataja. Ja oleneb ilmast, kuidas ta karva ajab. Ma täpsemalt ei uurinud, aga ju siis, kui on pikk ja soe sügis, ajab ühtmoodi, ja kui läheb järsku külmaks, siis teisiti. Nüüd saan ma peaaegu iga päev koristada! Mulle kui äärmiselt koristamislembelisele inimesele on see ju ainult puhas rõõm. Tegelt ma väga laisk ei ole koristamises. Kui iga asja jaoks on oma koht ja kõik on lihtsalt ligipääsetav, koristan hea meelega. Näiteks köögis.

Täna olime sunnitud passima Ülemiste keskuses neli(!) tundi. Meie pere neljarattaline sõber käis ennast ravimas, generaatori ja roolivõimu haiguse pärast, ja meie siis pidime ootama, kuni tema kallal toimetati. Mulle ju räigelt meeldib šopata, aga neli tundi ühes kohas on isegi minu jaoks liig. Pealegi ma ei osanud midagi osta. Koju paar asja võtsin ja endale ka, aga midagi arukat nagu ei saanudki. Panin siis põhirõhu tänaõhtusele ja homse hommiku söögile, ostsin peeneid delikatesse nagu näiteks toorjuustuga täidetud pipar jms. Kogemata käisin ka seal Chopsticksis söömas. Enam ma seda viga ei tee!
Lõpuks istusime surnud kukkedena mingi pingi peal ja vaatasime tuima näoga kella. Ajast, mil auto oleks pidanud valmis olema, oli möödas juba kaks tundi. Samas öeldi kohe alguses, et võib minna kauem ja nad helistavad, kui valmis saab. Lõpuks otsustasime, et peab ise helistama, kui ööseks koju tahame. "Ah see auto? See on ammu valmis, võite järele tulla!" öeldi telefonis reipalt. Tänks! Aga kes pidi ise ühendust võtma, kui valmis saab?
Kui minu sõna oleks midagi maksnud, kui autot valiti, ei oleks me kindlasti pidanud täna seal Ülemistes istuma. Mina tahtsin autot, mida raudselt poleks olnud vaja üldse kunagi remontida ja see oli odavam kui meie praegune pann. Aga kui me peaks praeguse kunagi tagasi andma Pešoo-imistele, siis ma raudselt nutaks. Auto on nagu lemmikloom, ainult plekist.

Koju sõita oli hirmus. Kaherealisel maanteel kõrvalreas ja natuke eespool sõitnud auto pritsis suure kaarega vett esiaknasse nii, et peitsin pia kätesse ja vingusin. Talina servas eessõitvad autod pidurdasid järsku nii, et ma pidin jälle halisema, et tuleb avarii. Pime oli räigelt ja kõik litsuvad reedel ju linnast välja. Nii pole üldse lõbus sõita.

Ülemistest proovisin leida saapaid. See on lootusetu! Aga ometi ma tahaks käia saabaste, mustade sukapükste ja villase kleidiga. Õnneks raha on saabaste jaoks nagunii järgmisel kuul, nii et ma väga närvi ei lähe veel!

Praegu mul algas aga nädalavahetus. See nädalavahetus, kus ma ei kavatse olla palavikus ja ma kavatsen teha kõik oma kodused asjad ära ja mai kavatse tegeleda tööasjadega ja ma kavatsen käia poes ja teha homme midagi väga head süüa õhtuks. Olen nädalavahetuste eest väga tänulik!

Koristaja

Just siin nendel päevadel olen avastanud, et kui miski asi mind kurvastab või närviliseks teeb, siis ma tahan koristada. See on mu jaoks midagi uut. Eile mul oli kurvameelne õhtupoolik ja täna olen terve päeva imetlenud säravat vannituba, mille see nukrus tekitas. Ma pesin puhtaks isegi pesumasina veevõtuvooliku, rääkimata siis kraanikausi äravoolust ja muudest plastmasskobakatest. Nukker olen ka täna ja kohe võtan ette kõik põrandad. Muidugi on alust oletada, et tegemist on ka energiaülejääkidega, mis on tekkinud küllalt tubasest režiimist. Kuulasin siin vanemaid imisi ja jäin nädalavahetusel hoolimata lubadustest tubaseks, mistõttu ma käisin viimati väljas reedel! Homme on ju kolmapäev, nii et varsti ma olen nagu terve nädala juba toas olnud. Aga homme lähen tööle, nii et nädalat siiski täis ei saa.
Ja kergelt kahtlustan ka Citrosepti, mida võib kolm korda päevas võtta kuni 20 tilka, aga ma olen iga kord umbes 4-5 tilka lisanud. Noh nagu doseerin üle. Citrosept on minu jaoks võlurohi, mis teeb kõike. Usun sellesse nagu mu väikevend uskus kummelisse titena. Kummel aitas kõige vastu: kui valutas pea, kõrv või kõht või oli õe käest kere peale saanud. Kõike ravis kummelitee. Nii aitab mulle greibiseemneõli. See muudab targaks ja kohusetundlikuks, koristamishimuliseks ja muuseas ravib terveks külmetusest ka.

Haigusaegsed unenäod tasuvad vaatamist. Kõik ei kannata siia trükkida (ei, mai näind erotsi unes, andke andeks!), aga näiteks panin täna öösel kahe suitsuga suitsupaki oma kilejope taskusse, mille küljes oli suur silt "Tuleohtlik!". Mõistagi süttis kilejope mu seljas imekiirelt, kuigi suitsud polnud isegi süüdatud. Kuidas nad oleksidki saanud süüdatud olla, kesse paneb põleva suitsu pakki ja pakiga taskusse ju. Mõistan, kui elasite sellele väiksele lookesele praegu kogu hingest kaasa, sest eks see ju oligi põnev ja intrigeeriv. Panin praegu sõnade kaasa ja sest vahele punkti, aga asendasin selle siis komaga, sest mulle meenus, kuidas vanem vend (kui saab kirjutada väikevend, miks ei saa kirjutada suurvend või vanemvend?) kunagi kommenteeris, et ära kirjuta lühikeste lausetega nagu Inno :S Pärast seda. Ma teen parem. Lõigupikkuseid lauseid. Kui . Panen liiga vara. Punkti. Onju.

Mure

Mul on mure. Keenia-Triinu pidi igal nädalavahetusel internettides käima, aga nüüd pole temast juba peaaegu poolteist nädalat midagi kuulda. Kas on langenud Aafrika meeste võrku? Või on saanud moskiitolt pureda? Saatsin hommikul sõnumi ka, aga noh Keenia on ju nii kaugel, millal see sõnum sinna ükskord kohale jõuab!

A tegelt tõsiselt rääkides, siis ikka päriselt olen mures.

Edit: Huuh, sain Keeniamaalt sõnumi. Läbustanud on hoopis terve nädalavahetuse, polegi juhtunud tragöödiat. No tänk gaad.

Poosidest :)

Leidsin ea mõtte siuksest blogist: http://sesamy.wordpress.com/ Kui lugupeetud blogiomanik ei taha, et talle viidatakse, siis andku lahkelt teada ja ma kohe kõrvaldan selle lingi siit! Aga igal juhul, et kuidas magate.

Ma tahan ka teada, kuidas te magate!
Ise mai maga kaisus NEVER. Ma võin võib-olla poolunne jääda sedasi, aga täts it. Siis hakkab palav, kleepuv, hingata on raske ja paha. Vanasti meeldis mulle kõige rohkem magada kõhuli, käed keha all, peopesad padja all ja ülespoole pööratud. Nüüd see on ennast ammendanud, sest tegelikult käed surevad ikka ropult kergesti ära sedasi.
Praegu on lemmikasendeid kaks: külili või selili, viimasel juhul käed üle pea. Aga mõlemal juhul peavad jalad olema täpselt nii nagu seal viidatud blogis räägitakse - üks sirge ja üks kõverdatud. Müstika, kui mugav sedasi magada on!
Ja noh hoolimata hiigellaiast voodist (mis tegelt tundub praegu juba täitsa normaalselt lai) on kõige parem ikka siis, kui teine voodipool hommikul tühjenenud on ja saab ennast voodisse risti lükata, pea ühes ja jalad teises servas. Ja kõik padjad ja tekid võib enda ümber ja peale kuhjata. Kui siis köögist hakkab imbuma koffilõhna ja telks pannakse vaikselt mängima ja koer hakkab ringi tatsama ja kass tuleb kaissu magama, vot siis tuleb kõige parem uni. Ma vist olen 1 väga enesekeskne magaja. Peaasi, et ikka mugav oleks, saaks laiutada ja isetseda.
Aga nüüd ma tahan ikkagi teada, kuidas te magate!

Rist ja viletsus

Täna ma võib-olla väga haige pole. Ma väga täpselt ei saa aru muidugi. Pabertaskurätikud lõppesid juba eile õhtul ja pärast seda olen ma nuusanud täis 2 rulli WC-paberit. Nohurohi ei aita. Aga ma sain Citrosepti ja loodan sellele. Segasin seda omikupoolikul mahlaga, aga vist mitte väga osavalt. Delissõs tilgad olid kogunenud tassi põhja ja üllatasid mind seal, kui ma mahla pealt ära olin joonud. Rabasin klaasist kohe vett peale, sest suurelt hoiatab silt Citrosepti pakendil: ärge tarbige lahjendamata kujul vms. Söögitoru oleks raudselt ära sulanud. Ma olen söönud poolteist päeva nagu loom. Kõht on kogu aeg tühi. Palavikuga selline asi teatavasti pole normal, nii et ilmselt ongi seagripp. Sead ikka söövad palju.

Vastik feil nädalavahetus, terve kuu plaanid ajas sassi. Mul oli kõik ju planeeritud. Ja ma veel arvasin, et keset metsi ja põlde elades viirus ei jõua meieni. Aga ei. Üks saadetakse välismaalaste firmasse intervjuud tegema ja kohe on kõik taudid kohal. Eile ma panin jalad keevasse sinepivette ja määrisin pärast terve Vietnami salvi taldade alla ja panin siis sokid jalga. Jalad hakkasid hõõguma. Sokkidega magada on väga vastik!

Ma peaks minema õues natuke astuma paar sammu. Räägib siin 1, et bakteritele tuleb anda värsket õhku, sest siis nad ehmuvad. Ma tuba olen tuulutanud hommikul ja õhtul viisakalt. Juba ennetavaltki. Aga ikka jäin haigeks, nii et hakkan kaotama usku värskesse õhku.
Eile sõin ropult küüslauku. Ise ma ju ei tunne, kui ma ka peaks haisema nagu Balti jaama turu väravas kükitav näost lapiline miiss. Ja ma kavatsen täna seda veel süüa. Rämedalt palju. Ainult maskeerima peab seda kuidagi, muidu hakkab kõrvetama kõhus ja see pole hea tunne. 1 meil kodus sööb küüslauku teega. Tükk küüslauku ja siis lonks teed peale. Väkk.

Vot, siuke ving ja hala haiguste teemal. Proovin nüüd natukenegi koristada, kuigi jõudu on napilt.

Õnnesoov

Tahtsin veel ägiseda, et palju õnne neile, kellele täna on vaja õnne soovida!

Haigus

Palju õnne mulle! Palavik ja tatti täis pea ja köha. Kell on üks, aga ma ei suuda üles ärgata. Ja ma pidin tegema NII palju asju ära tänase päeva jooksul! Koristama ja poes käima ja kappi värvima ja...
Oleks pidanud õigel ajal küüslauku sööma ja viina jooma.

Seest musta värvi kassid

Homme ma lähen Raplasse. Ma pole seal kunagi käinud! Ainult läbi olen sõitnud ja kiriku aia taga koeraga toimetanud. Kui ma 1 noorteasjas töötasin, siis üks kaasautor oli meil Raplast. Muud ma sellest kohast ei tea.
Ootan huviga.

Kodus meil on tekkinud probleem mustade nõudega. Nõudepesumasinasse ei mahu nõud kuidagi ära. Seisan hämmeldunult selle ees ja proovin veel üht potti või tassi või taldrikut sisse litsuda. Ei lähe. "Kuidas see võimalik on?!" nõuan ma ärritunult. Põrsagripi kandja mõmiseb laua tagant: "Mina söön. Kogu aeg. Ma tahaks praegu saia!" Sedasi mõjub see seagripp. Sea moodi hakkad sööma. Oleks ma seda teadnud. Meil külmkapp ka varst tühi, ja see pole meil väike. Annab tühjaks süüa.

Eile tahtsin kassile teha nalja. Ta magas voodis ja mõtlesin, et ma natuke ehmatan teda. Noh panin käe siis väga äkilise liigutusega sõbrakese selja peale. Sõbrake ehmus unest üles, kähises ja virutas küüne kahe sõrme vahele lihasse kinni. Vastik loom! :( Ma tegin ju nalja! Huumorimeelt pole ikka jagatud ÜLDSE talle. Teist kassi võid samamoodi ehmatada korduvalt, too virgub selle peale vastu tahtmist, teeb poolsuletud silmadega "Kurr!" ja magab edasi. Ei mingit peksmist, aga siin lastakse kohe küüned käiku. Väga alatu :(

Ma tahaks osta koju digitaalset kaalu ja põrandalampi voodi kõrvale ja vannitoa kappi. Viimasele ma võtsin hinnapakkumise oma lemmikfirmast, kust ma tahtsin tellida kõik mööblitükid ÜLDSE. Ja nad küsisid selle eest rohkem raha kui näiteks voodi eest. Ja voodi on ometi täispuidust! Anbiliivibl! Nüüd vaatasin, et kas Ikeast midagi ei saaks. No eriti ei saa. Vorpisin siis eila öössssssel (mõned ütlevad nii) kaks tundi hinnapäringuid teha. Siiani olen saanud ühe (!) vastuse, aga see pakkumine oli 2000 krooni odavam kui meie lemmikfirma küsib. Millest selline hinnaerinevus, ma küsin?
Mulle on hakanud tunduma üldse, et ma tahaks metallkappi poolläbipaistvate plastklaasist ustega. See oleks khuul. Sellist kerge ja õhulise konstruktsiooniga, mitte mingit massiivset kolakat. Aga ma leidsin ainult ühe metallmööblit valmistava firma ja nemad ei ole veel oma hinda saatnud.

Ootan laupääva. Siis ma lähen poodi, et koju asju osta! Ja esimene Talina inime küsis täna, et kunas meile külla võib tulla! Aga noh, ta on Rakverest pärit ja tee siia selge.

Ahjaa. Ma sain eila maailma kõige ägedamad klaasid. Nagu hiiglaslikud teeklaasid. Käin ja muudkui imetlen. Ärge valetage, et asjad ei tee õnnelikuks.

Tali

Akna taga sajab laia lund. Otse mingi okaspuulise peale (kuusk ei ole ja nulg ka mitte... vist). Jõulud! Ma veel natuke aega hoian end tagasi ja siis vist küll panen kas või kööki jõuluehted välja. Virisegu siis need, kelle meelest on liiga vara. Minu meelest pole mingit reeglit, millal jõulutunne peale võib tulla ja millal ma oma kodu kaunistada võin. Vakkjuu!

Pealegi pean ma töö pärast nagunii juba täiesti jõululainel olema. Täna hakkan näiteks kingipakke meisterdama.
A see lumi on nii ilus! Aeglaselt sajab, tihedalt, suurte helvestega.

Pidime täna ujuma minema, aga peremees otsustas hommikul rämedas nohus olla. Seagripp. Röhitses ka vahepeal, nii et tõenäoliselt ongi. Ma avastasin, et meil on siin vist terve väike spordiparadiis. Ujula ja jõusaal igal juhul on. Mulle sobiks hästi, kui ujulas toimuks näiteks vesiaeroobika tunnid. Ma olen ilgelt ammu tahtnud minna sellisesse trenni, aga Tartus ma ei leidnud sobivat kohta, kus käia. Aura mulle lihtsalt ei meeldi ja kõik muud kohad olid väga kaugel. Ma tahaks väga kaalust alla võtta, selleks oleks trenni vaja ja omapäi ma alustada ei suuda. Noh et teeks kodus midagi. Ma teeks, kui mul oleks crosstrainer. See on täielik trenažööriunelm mul. Praegu mul on mingi mõttetu käkk, millega ma ühel õhtul sõtkusin 10 000 sammu ja oleks mul hommikul kusagilt kas või mõni lihas natukenegi valutanud. Mitte midagi! Nii et ma ei usu selle efektiivsusesse.
Pealegi ma ei oska trenni teha üksinda. OK, selle oma stepperiga teen jalgadele ja peffile. Aga käed? Mul on 1 hantel ja see on väga kerge. Muud ma kätele teha ei oska. Niisama üksinda kodus võimlemine mulle ei istu. Tunne pole õige. Peaks vist hularõnga ostma.
Eile lugesin, kuidas õigesti toituda. Söö nii palju valku, nii palju süsivesikuid, nii palju rasvasid päevas. Aga KUIDAS ma tean, kus toidus midagi kui palju on, sellest ma aru ei saanud. Tänksalot! Vaatasin siis mingeid näidismenüüsid, mis mingid toiduliidud ja plapla on koostanud. Nädalamenüü oli tasakaalustatud toitumisest. Vaatasin, et selle järgi ma toitungi tasakaalustatult. Ma söön ühe nädala jooksul kardulast, riisi, makarone, liha, kala, manustan tera- ja puuvilju ja nii edasi. Portsjonid tundusid ka enam-vähem sobivat. Aga ma ikkagi ei usu, et ma söön nii nagu peab. KUIGI! Tuleb tunnistada, ma olen märkamatult üle saanud vajadusest iga päev 1 king size Tupla süüa. Vahepeal oli see juba probleemiks kujunemas. Aga ma ei suuda NEVER loobuda koores suplevatest pastaroogadest. Ei iial! See on maailma parim argipäevane õhtusöök. Eriti ilma lihata. Eile näiteks tomati ja päikesekuivatatud tomati ja küüslauguga. Aah! Imeline! Tomatitega on ka muidugi omaette probleem. Tundub imelik neid poest osta, kui peaaegu pool aastat võis käia kasvuhoonest toomas. Ja maitseerinevus on tohutu. Poola tomatid on kõvad ja mõrumaitselised. Oma kasvuhoone tomatid olid pehmed, mahlased ja tomati maitsega.

Küsisin oma mööblitegijalt hinnapakkumise vannitoakapile. Nüüd rifreshin iga sekundi järel meilboksi, et kas ta on juba vastanud. Üldse ei tahaks palju maksta selle eest ju.

Pildil ma kujutasin seda, mida ma aknast näen. See must soolikas on antennijuhe v vadever hvakk. Varsti meil pole seda enam vaja, siis võin ilma juhtmeta pildi ka teha.